James Clerk Maxwell

On otettu Рувики-späi
James Clerk Maxwell
James-Clerk-Maxwell-1831-1879.jpg
Roindupäivy 13. kezäkuudu 1831(1831-06-13)[1][2][…]
Roindukohtu
Kuolendupäivy 5. kylmykuudu 1879(1879-11-05)[1][2][…] (48 vuottu)
Kuolendukohtu
Mua
Toimindu fizikku, matematikku, inženieru, keksijä, valokuvaaja, yliopisto-opettaja, teoreettinen fyysikko, opastai, thermodynamicist
Tuatto John Clerk-Maxwell of Middlebie[d][5][3]
Muamo Frances Cay[d][5][3]
Akku Katherine Clerk Maxwell[d][3]
Palkindot da arvonimet
Nimikirjutus Изображение автографа
Логотип РУВИКИ.Медиа Медиафайлы на РУВИКИ.Медиа

James Clerk Maxwell (13. kezäkuudu 1831, Edinburgh, Šotlandii - 5. kylmykuudu 1879, Cambridge, Anglii) - britanielaine fiiziekku, matemuatiekku da mehaniekku. Häi oli Londonan kuninguallizen seuran ozanottai (1861).

Sugujuuriloi myöte Maxwell oli šotlandielaine. Häi oli roinnuhes edinburghilazen advokuatan John Clerkan da Frances Cayn pereheh da oli ainavo lapsi. Maxwell opastui Edinburghan da Cambridgen yliopistolois. Maxwell pani allun nygyaigazeh klassizeh sähködinuamiekkah (Maxwellan uravnieniet), pani käyttöh fiiziekkutiedoh sähkömagniettine kenty- terminän. Häi tutki sähkömagniettizii aldoloi, vallon da sen painien sahkömagniettistu luonduo. Maxwell oli yksi guazoin kinettizen teourien perustajii. Tiedomies ozutti termodinuamiekan toizen allun (muga sanottu Maxwellan demonu), sai tärgiet tulokset molekulufiiziekas da termodinuamiekas. Maxwell oli värivalokuvan prinsipan perustai. Häi kirjutti äijän ruaduo mehaniekkah, optiekkah da matemuatiekkah nähte. Häi tutki Saturnan rengahien pyzymisty. Häi valmisti piästämizeh ilmoih niškoi Henry Kavendišan käzikirjutukset. Sežo Maxwell keksi mondu tiedolaitehtu. Maxwellua pietäh suurennu fiiziekannu, kui Newton da Einstein.