Platon

On otettu Рувики-späi
Platon
Head Platon Glyptothek Munich 548.jpg
Roindunimi muinas-grec. Αριστοκλής
Roindupäivy 7. oraskuudu 427 eaa.[1], 428 eaa.[2] или 427 eaa.[2]
Roindukohtu
Kuolendupäivy 347 eaa.[3]
Kuolendukohtu
Mua
Toimindu filosoufu, epigrammatist, runoilii, kirjuttai, philosopher of law
Tuatto Ariston of Athens[d][5]
Muamo Perictione[d][5]
Логотип РУВИКИ.Медиа Медиафайлы на РУВИКИ.Медиа
Rafael, Afinoin skola, 1509–1510, yksityiskohtu. Platon ozuttau omal käil taivahah, ajatuksien valdukundah, toizes käis hänel on oma tevos Timaios. Vieres kulgii Aristoteles omas puolespäi ozuttau muah da pidäy toizes käis tevostu Nikomakhoksan etiekku.

Platon (427–347 eaa.) oli antičnoin Grecien filosoufu da Akademien perustai, kuduadu pietäh yhtenny antičnoin da kogo histourien vaikutusvaldavinnu filosoufois. Häi oli Sokratan kuulužu opastui da Aristotel'an opastai.[6][7] Filosoufannu Platon oli ratsionalistu, realistu, idealistu da dualistu.[8] Häi kirjutti mones filosoufizes aihies da kaččeli tarkembah etiikkua, politiekkua, metafiziekkua da tiedoteoriedu. Platonua tundietah ideiopis, hänen kirjutettulois dialogois (ezimerkikse Pivot, Faidros da Valdivo) sego Sokratan puolustuspagin. Platonan dialogat ollah antiikkiaijoin ainavot kogonah säilynyöt tekstat. Erähät tekstat kirjutettih Platonan opastujat myöhembä.[9]

Platonan stiil'u oli kaunokirjalline. Kirjutuksis on kerdomustu, verdavuskuvua da miiffua, kuduat liitytäh käzittehien tutkimizeh. Platon kirjutti vie Sokratan opastukset mustoh, da Platonan dialogois Sokrat on puaksuh piäroulis.

Kirjalližuttu

Diogenes Laertios: Merkittävien filosoufoin elaigu da opit:

Tevoksii:

Huomavukset

  1. Hungarian Electronic Library
  2. 1 2 https://www.encyclopedia.com/humanities/encyclopedias-almanacs-transcripts-and-maps/plato-428427-bce-337336-bce
  3. 1 2 Platon Platon, Œuvres complètes / toim L. Brisson — Pariižu: 2008. — S. IX. — ISBN 978-2-08-121810-9
  4. Biblioteca Virtual Miguel de Cervantes (исп.) — 1999.
  5. 1 2 Platon Platon, Œuvres complètes / toim L. Brisson — Pariižu: 2008. — S. 2060. — ISBN 978-2-08-121810-9
  6. SEP = Kraut, Richard, Plato. Viitattu = 7.9.2010
  7. IEP = Plato, Smith, Nicholas D. Plato, viitattu = 7.9.2010
  8. Sharma, R. N.|Nimeke = Plato : An Interdisciplinary Perspective. Atlantic Publishers & Distri, 1991, s. 163-16, www = http://books.google.fi/books?id
  9. Nicholson, Graeme. Plato's Phaedrus: the philosophy of love, Purdue University Press, 1999, ISBN 1557531196, s. 6, www = http://books.google.fi/books?id