Reikäleipä

On otettu Рувики-späi
Reikäleipä
Reikäleipä view from above.jpg
Alguperämua
Einehet
Piäeinehet
Логотип РУВИКИ.Медиа Медиафайлы на РУВИКИ.Медиа

Reikäleipä (suom. reikäleipä, «leiby loukonke») libo suom. ruisreikäleipä («ruisleiby loukonke») on perindölline suomelaine ruisleiby. Se on kyrzy, kudaman diametru on läs 30 santimetrua da sangevus 3—4 santimetrua, sen keskes on loukko diametras läs 5 santimetrua.

Tahtas reikäleipäh nähte sevoitetah ruisjauhoh, toiči ližätäh vähäine nižujauhuo. Pastetah leiby 20—30 minuuttua lämmös 250 °C.

Moizii leibii pastettih tavan mugah mondu kerdua vuvves, pastandan jälles kuivuamizekse da ruokos pidämizekse riputettih pertin lain alle ardoloih (tavan mugah keitändypertis).

Reikäleipä bokaspäi
Reikäleipä leikatunnu

Alguudah myöte mostu leibiä pastettih vaiku Päivänlasku-Suomes, muuijal sidä ruvettih pastamah äijiä myöhembä. Suomen päivännouzus pastettih sangiembaine ruisleiby, sen nimi on suom. ruislimppu («ruisleibymöykky»); Karjalas da Savos mostu leibiä sanottih ruisleiväkse. Ero leivän pastandas päivänlaskun da päivännouzun Suomes liityi rakendamizen eričyksih: päivänlaskus talois oli kaksi päččii — yksi lämmitändäh nähte, toine piädykauti leivän pstandah nähte; sendäh ku sidä käytettih harvah, sit kerras pastettih äijy leibiä. Päivännouzus lämmitändäh da leivän pastandah nähte oli yksi päčči, sendäh leibiä varakse ei pastettu.

Suomelazen ruisleivän eri luavut

Reikäleibiä syödih tavan muagah voinke da maijonke.

Linkat