Edith Södergran

On otettu Рувики-späi
Edith Södergran n. vuvvennu 1918.

Edith Irene Södergran (4. sulakuudu 1892 Piiteri, Ven'a24. kezäkuudu 1923 Kivennapa, Suomi) oli suomenruoččilaine runoilii. Hänen runoloi on kiännetty vähimyölleh kuvveletostu kielele.[1]

Edith Södergranan vahnembat Matts Södergran da Helena Holmroos oldih rodužin Suomen ruočinkielizel alovehel Närpiös da Perniös. Pereh muutti Karjalan kannaksele Raivolah. Edith opastui Piiterin germuanielazes školas Petrischules. Sie häi zavodi runoloin kirjuttamizen germuanien kielel.[2] Häi tuttavui francielazeh simvolizmah, ven'alazeh futurizmah da germuanielazeh ekspressionizmah.[3]

Södergran fotokuvuajannu

Aiheesta muualla

  • Välläh lad'd'attavua Edith Södergranan e-kirjua Projektu Lönnrotilpäi
  • Edith Södergran-sällskapet. (ruočikse)
  • Edith Södergran, Södergranan tevoksii digitualizes formuatas, Projektu Runeberg.
  • Kotuksen tekstikorpuksia: Edith Södergran (Uuno Kailaan suomennoksii)
  • Kirjuta adressi!Luokka:Sivut, kudamien viiteh-templatois on hairahtuksii (Specialarbete inom ämnet litteraturorientering vid bibliotekshögskolan) (ruočikse)
  • Witt-Brattström, Ebba: Kirjuta adressi!Luokka:Sivut, kudamien viiteh-templatois on hairahtuksii (ruočikse), (angliekse)

Lähtehet

  • Laitinen, Kai: Suomen kirjallisuuden historia. 4. uusittu painos. Helsinki: Otava, 1997. ISBN 951-1-15010-3.
  • Rahikainen, Agneta: Edith. Runoilijan elämä ja myytti. (Kampen om Edith. Biografi och myt om Edith Södergran, 2014.). Suom. Jaana Nikula. Helsinki: Schildts & Söderströms, 2014. ISBN 978-951-52-3359-2.
  • Rahikainen, Agneta: Poeten och hennes apostlar. En biomytografisk analys av Edith Södergranbilden. Väitöskirja. Helsingfors: Helsingfors universitet, 2014. ISBN 978-952-10-9790-4. Tevoksen verkoversii (PDF). (ruočikse)
  1. Kirjuta adressi!Luokka:Sivut, kudamien viiteh-templatois on hairahtuksii Suuret suomalaiset. Viitattu 13.8.2015.
  2. Södergran, Edith (1892 - 1923) Kansallisbiografia. Viitattu 12.8.2015.
  3. Edith Södergran – uusi nainen ja kieli Jyväskylän yliopisto, taiteiden ja kulttuurin tutkimuksen laitos. Viitattu 13.8.2015.