Eestin kieli
Eestin kieli libo estounien kieli (est. eesti keel) kuuluu uralilazen kieliperehen suomelas-ugrilazen kielijoukon baltiekkumerensuomelazih kielih. Se on Estounien tazavallan virralline kieli. Sil pagizou läs 1,1 miljonua hengie. Eestin kieli on toizekse suurin baltiekkumerensuomelaine kieli suomen kielen jälles. Eestin kielen murdehet ollah kahtes joukos, kuduat ollah suvi- da pohjas-eesti. Tänäpäi on äijy rahvastu, kuduat paistah suvieestin murdehel "võrokse", hyö sanotah, ku se on iččnäine kieli. Eestin kieles on äijy germuanienkielesty sanua.
Suomelas-ugrilazet kielet | |||
Ugrilazet | Vengrii | Hanti | Mansi | ||
Permiläzet | Zir'ankomi | Permikomi | Udmurta | ||
Marilazet | Niittymari | Mägimari | ||
Mordvalazet | Erzä | Mokša | ||
Saamelazet | Akkala† | Anaransaami | Kiltinänsaami | Luulajansaami | Pohjassaami | Piitimensaami | Koltansaami | Suvisaami | Turjansaami | Uumajansaami | ||
Baltiekkumerensuomelazet | Estounii | Suomi (kveni・meänkieli) | Ižora | Karjala | Liivi | Vepsä | Voti | Võro |
- ↑ Ethnologue — 25 — Dallas: SIL International, 2022.