Ondrusovan manasteri

On otettu Рувики-späi
Manasteri
Miikulan da Adrian Ondrusovan manasteri
Часовня с ракой над мощами преп- Адриана Андрусовского 2014-04-02 19-00.JPG
60°59′37″ с. ш. 32°35′48″ в. д.GЯO
Mua  Ven'anmua
Sijoittumine Alavoine
Konfessii pravosluavii
Jeparhii Karjalan jeparhii
Perustai Adrian Ondrusov
Vahnembi igumnu Tiittu (Bukanov)
Stuatussu Логотип конкурса «Вики любит памятники» ОКН № 1002002000№ 1002002000
Tila toimii
Логотип РУВИКИ.Медиа Медиафайлы на РУВИКИ.Медиа
Герб России

Ven'an Federacien kanzoin
kul'tuuruperindön objektat

№ 1002002000

Miikulan da Adrian Ondrusovan manasteri (ven. Нико́льский Адриа́но-Андру́совский монасты́рь, sežo ven. Ондру́совский', sežo ven. Андрусова Николаевская пустынь') on miehien Ven'an pravosluavizen kirikön Petroskoin jeparhien manasteri, kudai on sijoitunnuh Luadogan päivännouzupuolizel järvirannal Karjalan tazavallan Anuksen piiris, kahtenkymmenen viijen kilometrin piäs Anuksespäi. Perusti sen XVI vuozisuan allus Valamoin manasterin shimonuahu, prepodobnoin Aleksandru Svirskoin opastui prepodobnoi Adrian Ondrusov.

Histourii

Perustamine

Prepodobnoi Adrian Ondrusov (roindua myö dvor’uanoin roduu olii Andrei Zavališin) oli 9 virstan piäs Aleksandr-Svirskoin manasteris Andrejevšina-alovehel olijan bohatan tilan omistai (kuoli 30. elokuudu vuvvennu 1533). Vuvvennu 1493 pedrumečästyksen aigua vastai Aleksandr Svirskoin, sen jälgeh rubei puaksuh käymäh Aleksandr Svirskoilluo kuundelemah hänen nevvoloi da opastuksii. Myöhembi rubei vedämäh leibiä Svirskoin samanmielizile. Jätti elokkahan kodipezän da meni Valamoin manasterih manuahakse  (ven.) Adrian-nimel. Erähän da toizen vuvven peräs prepodobnoin Aleksandr Svirskoin blahoslovittuu prepodobnoi Adrian azetui elämäh yksinäzeh kohtah Luadogan niemele. Toizetgi vellet tuldih hänele peräh, da terväzeh joukolleh nostettih kaksi kirikkyö — Ved’oin da Pyhän Čuudoloinluadijan Miikulan nimeh. Vasilii III omas kaznas lahjoitti miilostinan Adrianan manasterimuan manuahoile, uskaldi andua denguabuu vuvves piäliči. Piästigi manasterin kalastusmaksulois.

Vuvvennu 1546 prepodobnoi Adrian Ondrusov (Andrei Zavališin) perusti Ondrusovan Miikulan manasterimuan[1].

Yhten perindötiijon mugah, Adrianan manasterimuan vastalpäi olijal Salo-suarel ("Korbimečäs") peiteltihes Luadogan järvel ryöstäjät rozvot. Ryöstäjien piälikkö, kudamal ei roinnuh mieldy myö manuahoin tulendu hänen ižändöittäväh "omistukseh", prižmi heil iäre lähtendiä. Manuahoil ei olluh varua mualoin lunnastukseh, Adrian kaikkelleh oppi pokoroijakseh jättiä niemimuat sobužoile ruadajile, uskaldi eččie prosken’n’ua Jumalan ies rozvon puoles da kehoitti loppemah pahan dielon. Enzimäi atamuanu nagroi prepodobnoidu, ga jälgimäi heityi hätkie, vagavua da hil’l’astu pokoroičendua, lauhtui da sanoi: "Eläkkiä".

Vähän aijan mendyy se samaine atamuanu vastavui toizen rozvojoukonke, kudai eli lähäl, Storoževskoi-susieduniemel, händy tavattih, tavottih raudoih da lykättih veneheh. Silkeskie vuottamattah hänen edeh jiävihes prepodobnoi Adrian, häi virkoi: "Jumalan armahtukses, kudamale hiekkumuan velleskundu kyzyi sinulles armuo, olet piästetty välläle", da hävii. Atamuanu toibui, löydi oman ičen ravvoittah järvirannal, nikedä rahvastu lähäl ei olluh. Hämmästynnyh moizii dieloloi kiirehel lähti prepodobnoin Adrianan manasterih da piädyi sih aigah, konzu kaikin yhtes Adriananke oldih pajattamas psalmoi — ellendi, prepodobnoi nikunne ei lähtetellyh manasterispäi. Rozvo pakui manasterin ižändän jalgoih da pokoroiččihes ottamah händy velleskundah. Jäi manasterih, kai hänen loppuelos meni prosken’n’ua pakites. Juuri mugaže rodih toizen rozvojoukon piälikönke. Adrianan mallittuloil häi tuli manasterih Kiprian Storoženskoin  (ven.) nimel.

Manasteris kuuli dengal avvutannuh sidä cuari Ivan Vasiljevič. Elokuus vuvvennu 1549 Adrianua kai kučuttih ottamah yskäh Iivanan Hirvien Anna-tyttären kastandukupelispäi pyhän ristindän aigua. Moskovaspäi manasterih tulles händy tapettih Pižin mužikat, kuduat tahtottih hänespäi dengua.

Vuvvennu 1551 lövvettih Adrian Ondrusovan pyhät jiännökset. Hänen počitoindupäivy on 17. oraskuudu (30. oraskuudu)[2].

XVI—XVIII vuozisuat

Ven'an da Ruočin väline voinu (1570—1582) toi manasterile merkittävän vahingon. Vuozinnu 1572—1573 Ruočin sodapiälikkö Herman Fleming tulenke da miekanke astui Luadogan pohjasrannikkuo myö. Vuozinnu 1580 Ondrusovan manasteris jäi vai Miikulan kivikirikkö, kai puuhizet rakendukset poltettih, igumen tapettih.

Romanovien suvun cuarikundah halliččijoikse tulduu manasteri suadih endizeh kundoh. XVII—XVIII vuozisualoil manasteri minto aijan oli naizien manasterinnu[3].

Vuvvennu 1764 halliččijan Jekaterina II:n käskys pietyn muallistamisuvvistuksien  (ven.) mugah Ondrusovan manasteri salvattih.

XIX—XX vuozisuat

Manasterin elvyttämine liittyy Valamoin manasterin igumen Innokentieh, kudai legendan mugah vuozien 1780 loppupuolel kaksi kerdua kummakkahah tabah pellastui Luadogan järveh uppuondas Adrianale pandun malitun vuoh, häi jiäksi oppie suaja kundoh Adrianan perustetun manasterin. Vaigu kolmenkymmenen vuvven mendyy, vuvvennu 1817, jo vahnu Innokentii tartui annetun lujan sanan täyttämizeh. Sem’on Čusovan da Andrei Sergejevan denguavaroih suadih kundoh manasterimua da annettih se Valamoin manasterile.

Vuvvennu 1819 Anuksen gubernieh käyndyaigua Imperuattoru Aleksandru II piätti kävvä kumardumah prepodobnoile Adrianale, otti keräle suattajakse hierun mužikan da seurattah lähti Pyhän ruuhelluo. Sie kodvan itku silmis moliihes, jällel työndi manasterih astettu da kniigua kirikön hädih niškoi.

Vuvvennu 1828 Anuksen jeparhien perustettuu pyhät jiännökset siirrettih uudeh kivizeh Ved’oin kirikköh. Adrianan kuolendukohtal, kus enne oli vai puuristu, vuozinnu 1882—1885 nostettih časounu kellojalloinke. XX vuoazisuan algupuolel manasteris oli jo kaksi kirikkyö: Ved’oin da Pyhän Miikulan nimeh nostetut. Velleskunnas oli eräs toine manuahu, johti heidy igumen. Manasteris piettih Pyhän Paraskevan vahnuaigastu obrazua, čuudoloinluadijoin Valamoin manasterin perustajien Sergien da Germanan obrazua da Pyhän Miikulan obrazu, kudamua počitoittih čuudоloinluadijannu[4].

Vuvven 1917 ligakuun vallankumovuksen jälgeh Ondrusovan manasteri, kuigi suurin oza pravosluavizis manasterilois, heiti oman toimindan da olendan. Sen manuahat turvan ečos mendih Ven'an valdukunnas eronnuon Suomen alovehel olijah Valamoin manasterih, segi pellasti manasterin bol’ševiekkoin vallas.

Elvyttämine

Časounu suuren ruuhenke prepodobnoin Adrian Ondrusovan pyhien jännöksien piäl

Vuozien 1990 lopus — vuozien 2000 allus manasterin muat annettih hoidamizekse Alavozen pos’olkan pravosluavizen kyläprihodale[5].

Heinykuus vuvvennu 2011 Karjalan tazavallan Anuksen kanzallizen piirin hallindo andoi kiirehellizeh ilmazeh käyttöh Mitrofanijevskoin manasterile muapalan, kudamah kuuluu Miikulan Ondrusovan manasterimuan histourielline aloveh. Sih aigah sie vie nävyttih Ved’oin kezäkirikön da Miikulan talvikirikön raunivot, manasteriaijan alustat buašn’oinke da kuuzi eländykodii.

Nygözel aijal manasterii elvytetäh aktiivizesti. Syvyskuus vuvvennu 2013 endizile alužimile nostettih kaksi kodii, yhtes luajittih Ved’oin kodikirikkö (myöhembi se oli uvvelleh nimitetty Blahoušen’n’an kirikökse), syöndyperti da kel'l'at manasterin eläjih niškoi. Allettih nostua velleskunnan rakendustu[6].

Pietäh Ved’oin da Miikulan kirikkölöin raunivoloin kaivamisruadoloi. Sil kohtal, kus painon ual levätäh prepodobnoin Aleksandr Sviskoin opastujan prepodobnoin Adrian Ondrusovan pyhät jiännökset, nostettih časounu ruuhenke[7].

Abuhuonustu da kyly nostettih koditalovuon da argipäivyhommien tarbehih niškoi. Tazoitettih da ojitettih manasterih menijän meččydorogan[7].

5.—6. talvikuudu vuvvennu 2013 erilline tarkastuskundu kävyi kaččomah kunnostettavua manasterii, kävyndän tehtävii oli käzitellä Mitrofanijevskoin manasterimuan miehien manasterin siirdämisty Alavozeh sego manasterin nimen muuttamistu Miikulan da Adrian Ondrusovan manasteri -nimeh[7]. 19. kevätkuudu vuvvennu 2014 Ven'an Pravosluavizen Kirikön Pyhän Sinodan kerähmöl piätettih manasterin virrallizes avuamizes da panemizes igumnan virgah ijeromanuhu Tiittu (Bukanov)[8].

Manasterin ižändät

  • Adrian, prepodobnoi-muokkuanähnyh (läs 1520—1549);
  • Arsenii (vuozien 1582—1589 välil);
  • Pavel, strojitel’u (mainitah vuvvennu 1608);
  • Iosif (1647)[9];
  • Kirill (Čudinov) (1722);
  • Innokentii, Valmoin manasterin igumen, manasteris haldivoiččii (vuodessah 1817);
  • Tihon, strojitel’u (1818)[10];
  • Kirill, strojitel’u (1819—1822);
  • Iosif, ijeromanuahu (1826—1835);
  • F’oudor, ijeromanuahu (1835—1852);
  • Mefodii, strojitel’u, jällel igumen (1852—1856, 1860—1869);
  • Vlasii, ijeromanuahu, manasteris haldivoiččii (1857);
  • Gavriil, strojitel’u (1858—1859);
  • Mojisei (1875—1878);
  • Zosima (vuvvennu 1878);
  • Antonii (vuvvennu 1878);
  • Savvatii, arhimandrittu (vuvvennu 1878);
  • Gennadii (vuozien 1880 algu);
  • Azarii, ijeromanuahu (1884—1890);
  • Arkadii, ijeromanuahu (vuozien 1880 puoliväli), igumen 17. päiväs kevätkuudu vuvvennu 1887[11][12];
  • Sil’vestr, ijeromanuahu (1890—1897);
  • Iosif, ijeromanuahu (vuvves 1897);
  • Sergii, ijeromanuahu (1899—1904);
  • Filaret, ijeromanuahu (1905);
  • Ioil, ijeromanuahu, manasteris haldivoiččii (1906);
  • Iona, ijeromanuahu, manasteris haldivoiččii (1907—1912);
  • Ksenofont, ijeromanuahu, manasteris haldivoiččii (1913—1914);
  • Parfenii, ijeromanuahu, manasteris haldivoiččii (1915—1916)[13]
  • Tiittu (Bukanov), igumen (vuvves 2014)[14].

Huomavukset

  1. Календарь знаменательных дат Карелии — декабрь 2021 года (рус.). library.karelia.ru. Kačondan päivymiäry: 20. ligakuudu 2025.
  2. Обретение мощей преподобномученика Адриана Ондрусовского (рус.). days.pravoslavie.ru. Kačondan päivymiäry: 20. ligakuudu 2025.Arhiivukoupii 22 ligakuudu 2012 Wayback Machine
  3. Суслова Е. Д.Вознесенский Свирский женский общежительный монастырь: повседневная жизнь общины в первой трети XVIII века (рус.). nbpublish.com. Kačondan päivymiäry: 20. ligakuudu 2025.Arhiivukoupii 21 heinykuudu 2018 Wayback Machine
  4. Поповицкий Е. А. Православные русские обители : Полное иллюстрированное описание всех православных русских монастырей в Российской империи и на Афоне. — СПб.: Изд-во Сойкина П. П., 1909. — С. 712.
  5. Вейкки В. Андрусовская пустынь. Kačondan päivymiäry: 20. ligakuudu 2025. Arhiviiruittu 30. syvyskuudu 2013
  6. Интернет-радио «Град Петров». Kačondan päivymiäry: 20. ligakuudu 2025. Arhiviiruittu 1. ligakuudu 2013
  7. 1 2 3 Комиссия Синодального отдела по монастырям и монашеству посетила Петрозаводскую епархию / Новости / Патриархия.ru. Kačondan päivymiäry: 20. ligakuudu 2025. Arhiviiruittu 27. talvikuudu 2013
  8. Священный Синод Русской Православной Церкви благословил открытие нового монастыря. Kačondan päivymiäry: 20. ligakuudu 2025. Arhiviiruittu 28. kevätkuudu 2014
  9. Строев П. М. Списки иерархов и настоятелей монастырей российской церкви — Спб., 1877, с.1011
  10. Кожевникова Ю. Н., сборник «Олонецкая епархия. Страницы истории». Kačondan päivymiäry: 20. ligakuudu 2025. Arhiviiruittu 17. heinykuudu 2017
  11. Награды по духовному ведомству Олонецкой епархии // Олонецкие губернские ведомости. 1887. 29 апреля. Kačondan päivymiäry: 20. ligakuudu 2025. Arhiviiruittu 1. talvikuudu 2017
  12. Олонецкие губернские ведомости. 1887. 16 мая. Kačondan päivymiäry: 20. ligakuudu 2025. Arhiviiruittu 1. talvikuudu 2017
  13. * Барсов Е. В. Алфавитный указатель монастырей и пустынь, упразднённых и существующих в Олонецкой губернии, с их настоятелями // Памятная книжка Олонецкой губернии на 1867 год. Издание Олонецкого губернского статкомитета (Памятные книжки Олонецкой губернии за 1858—1868, 1902—1916). — Петрозаводск: Олонецкая губернская типография, 1867. — С. 10.
  14. ЖУРНАЛЫ заседания Священного Синода от 19 марта 2014 года. Kačondan päivymiäry: 20. ligakuudu 2025. Arhiviiruittu 22. kevätkuudu 2014

Lähtehet

  • Андрусова Никольская пустынь // Олонецкая епархия: страницы истории. — Петрозаводск, 2001. — С. 77—82.
  • Понуровский, А. В. Хронология истории Олонецкого района Республики Карелия : основ. даты и события истории. — Петрозаводск: ПетрГУ. — С. 6. — 139 с. — ISBN 978-5-8021-1599-2.

Linkat