Urokku

On otettu Рувики-späi
Urokku
Moskovan škola (vuozi 2023)
Школьный урок 2.jpg
Käytändän ala Opastus
Roindan päivymiäry XVII vuozisada
Ellendyksen luadii Jan Amos Komenskii

Urokku (ven. Уро́к) on opastuksen muodo školas, kudaman aigah opastai ohjuau opastusprocessua. Sit muvvos ruado menöy enimis opastuslaitoksis (školis, liceilöis, gimnuazielois, kolledžois)[1].

Terminän histourii

Vuvvennu 1374 alguškolan rektoru Džon Sil Cvolle-linnas järjesti lapsien opastuksen sen pohjal, midä jälles ruvettih sanomah kluassu- da urokkusistiemakse. Häi jagoi opastujii kluassoih da luadi yhtehizet siännöt lapsien tulieh kluassah siirrändäs. Häi järjesti opastuksen muamankielel, mi XIV vuozisual oli uvvistuksennu, silloi opastus meni latinan kielel.

Vuozinnu 1537—1582 Iogannes Šturm, protestantoin gimnuazien rektoru germuanii-francielazes Strasburgas kehitti tämän sistieman. Vuozinnu 1567—1581 gimnuazii muutettih akadiemiekse. Sie opastui läs 600 opastujua. Šturm jagoi kluassoi opastusvuozien mugah (enzimäi seiččie vuottu, sit opastusaigu suurendettih kaheksassah). Lienne kluasas olluh äijy opastujua, kluassu juattih kymmenen hengen ližäjoukkoloih, joga joukon johtos oli vahnembi opastui (se oli bell-lankasternoi sistieman ezisistiemu, kudai rodih XVIII vuozisuan lopus — XIX vuozisuan allus). Šturm eroitti opastusainehet, yhtel urokal opastuttih yhty opastusainehtu. Häi enzimäine kehitti da otti käyttöh yhtehizen opastuspluanan[2].

XVII vuozisual Jan Amos Komenskii  (ven.), Čeehien opastai-gumanistu, oli nygyaigazen kluassu- da urokkusistieman opastuksen alguhpanijannu. Komenskoissah lapset opastuttih yhtes täyzi-igäzienke, opastusprocessu oli segalaine. Komenskii otti käyttöh järjestelyn da sistieman: urokkoi ruvettih pidämäh aigulistan mugah, opastajat suadih tarvittavan valmistuksen[3]. Piäperustehet:

  • Samanigäzien lapsien yhtes kluasas opastundu. Se avvuttau opastajile järjestiä opastusprocessu ottajen huomavoh lapsen kehityksen eričykset;
  • Opastusprocessu on reglamentiiruittu. Urokkoi pietäh aigulistan mugah, se avvuttau effektiivizesti käyttiä aigua da turvata yhtenjyttyzii mahtoloi opastujih niškoi;
  • Erilline valmistus opastajih niškoi. Hyö opastutah da suajah diploman, se avvuttau heile opastua kunnolleh.

Jälles ven’alaine škola kehityi germuanielazien opastusperindölöin vaikutukses. "Urokan" sijah školis otettih käyttöh vieraskielisty sanua "ekzeris" (harjaitus), pedagouguterminy "urokku" tuli ven'an kieleh XIX vuozisual[4].

Urokan rakendeh

Joga urokas on tiettyy ozua. Net voijah toimie erilazinnu yhtyminny miäräten struktuurua, kudai pidäy ellendiä ozien kogonažuksennu, niilöin tarkua jälletysty da yhtevyksii niilöin välis. Rakendeh voi olla helponnu da vaigiennu, rippuu urokan opastusmaterjualas, opastujien igäeričyksis.

Urokan planiiruičendu uvven tieman sellitändän ezimerkil — kohtikulmikkomuodozen parallelipipedan tilavus:

Urokan pluanu
Urokan oza Aigu Tarkoitus Opastajan ruado Opastujan ruado
Järjestelyhetki 3 minuuttua Nimenluvettelu, alguoza Opastai libo kluasanpalvoi pidäy opastujien nimenluvetteluu Opastujat vastatah, tiedoloi niilöis, kedä ei ole urokal, sijoitetah klussužurnualah libo liugulistah
Koisruattavan tarkastus 2 minuuttua Koisruattavan tarkastus (cilindran pinduala) tetrattilois libo loittuolpäi Opastai kyzyi koisruattavii da panou arvosanat Opastujat ozutetah hänele oman ruavon tulokset
Tiedoloin aktualizacii[5] 5 minuuttua Urokan oza, kudamas opastujat ozutetah, midä maltuo da neruo heil on uvven tieman opastumizekse Opastai kyzyy ellendyksis Opastujat vastatah kyzymyksih
Urokan tieman da ruadoloin formuliiruičendu 10 minuuttua Kui suau lugie parallelipipedan tilavus Opastai andau tilavus-terminän, kyzyy, mittumil geometrizil muodoloil on tilavus Opastujat vastatah kyzymyksih, ku tilavus voi olla monitahozil muodozil, erähil liikkujil muodoloil (cilindru, kounussu, kerä)
Opastujan uvven materjualan vastahottamine da ellendämine 10 minuuttua Opastuskniigan kosnpektiiruičendu Opastai sanelou tilavukses, sellittäy vaigieloi ellendyksii Opastujat konspektiiruijah sanottuu da kuunnellah opastajua, kirjutetah tetrattih tilavuksen piäominažuot
Enzimäine harjaitandu[6] 5 minuuttua Helpoloin zaduaččoin reššimine (kolmen miärävyksen miäriämine) Opastai kehoittau löydiä kohtikulmikkomuodozen parallelipipedan tilavus miärävyksienke 3, 4, 5. Valliččou vastuamah kedätah opastujis Opastujat lövvetäh kohtikulmikkomuodozen parallelipipedan tilavuksen. V=abc=3*4*5. Ku oldaneh valmehet, voijah nostua käzi
Zaduačan reššimine 5 minuuttua Zaduaččoin reššimine kirjutuslavvalluo (ezimerkikse, parallelipipedan tilavuksen löydö diagonalin mugah) Opastai andau opastujile zaduačan opastuskniigaspäi, sen tazo on ylembä keskimästy Opastujat (libo opastui) reššiy zaduačan kirjutuslavvalluo. Samal aigua opastujat luajitah sidä tetrattilois
Urokan yhtehvedo 2 minuuttua Arvosanoin panendu Opastai panou arvosanoi tetrattih (ruavos libo konspektas) libo kluassužurnualah Opastujat annetah omii tetrattiloi tarkastettavakse
Koisruattavu 2 minuuttua Annetah mondu tehtäviä opastuskniigaspäi (tavan mugah keskimästy tazuo)
Reflekii[7] 1 minuuttu Opastujien urokan sellittely Opastai kyzyy urokas Opastujat mietitäh, rodihgo urokku mieldy myöte, oldihgo vaigiet tehtävät vai ei, materjualu selgei libo ei

Urokan luavut

1. Urokkoin lajittelu didaktizien tarkoituksien mugah:

  • kombiniiruittu urokku;
  • uvven materjualan ezitändyurokku;
  • opastuttavan materjualan harjaitandu-urokku da käytöndöllizien praktiekkuneroloin da -maltoloin suandu;
  • iččenäzen ruavon urokku;
  • konferensiiurokku da seminuaru-urokku[8];
  • opastettavan materjualan kerduamine, yhtehvedämine da sistematizacii;
  • tiedoloin, neroloin da maltoloin tarkastus- da arvostusurokku; tarkastusruavon da iččenäzen ruavon urokku;
  • integriiruittu urokku;
  • interaktiivu-urokku. Sen aigah käytetäh opastujan sähköopastuskniigua, opastajan sähköopastuskniigua da interaktiivulaudua. Keskinäzen ruavon periuattehet — sähköopastuskniigu on azetettu opastujan planšiettah. Joga opastujan planšietas on yhtevys interaktiivulavvan da opastajan planšietanke. Sähköopastuskniigois ollah hiperlinkat  (ven.) azetettuloih tiedosanakniigoih, tarku kuvuamine sen liikkujan kačondanke, kross-linkat opastuskniigan eri ozien välil. Moizes opastuskniigas suau käyttiä audio- da videoformuattua, gruafiekkua, net avvutetah opastujale materjualan paremban opastumizes[9].

2. Urokkoin lajittelu neroloin roinduvaihieloin mugah:

  • eziurokku;
  • harjaitusurokku;
  • loppu-urokku.

3. Urokkoin lajittelu tiijustandukiindoloin da tiijustandutoimindan aktivacien taboin mugah:

  • harjaitusurokku;
  • seminuaru-urokku;
  • luvendourokku;
  • välitarkastusurokku;
  • kižaurokku;
  • konferensiiurokku;
  • ekskursiiurokku.
Vladimir Putin Paginat tärgies -avvonazen urokan aigah Ižänmuan urhomiehien školas № 20 (Tivan tazavaldu, Kizil, vuozi 2024)

4. Urokkoin lajittelu ozanottajien yhtevyksen järjeständän mugah opastus-kazvatuksellizes procesas:

  • urokku ruavon järjeständänke dinuamizis puarois libo vaihtujis puarois;
  • urokku ruavon järjeständänke statistizis puarois da alallizis puarois;
  • urokku ruavonke pienis joukkolois;
  • opastundan kollektiivizen tavan urokku;
  • opastus loittuolpäi  (ven.). Ven'al loittuolpäi opastuksen virrallizennu kehityspäivänny voibi pidiä 30. oraskuudu vuvvennu 1997, konzu piäzi ilmah Ven'an opastanduministerstvan käsky № 1050, kudaman mugah sai pidiä koitteluu loittuolpäi opastundas opastuksen alal. Vuvvennu 2020 pandemien COVID-19 aigah väliaijakse salvattih monii školii muailmas. Äijät školat siirryttih loittuolpäi opastukseh moizien platformoin avul kui Zoom, Cisco Webex, Google Classroom, Microsoft Teams, D2L da Edgenuity, Skype[10].

5. Urokkoin lajittelu opastuksen piämetoudan mugah:

  • tiijonandourokku;
  • ongelmu-urokku;
  • tutkimusurokku;
  • evristine urokku.

6. Urokkoin lajittelu opastusainehien välizien yhtevyksien mugah:

  • integriiruittu urokku;
  • kirjastourokku;
  • kluubu-urokku;
  • mediaurokku[11].

7. On sežo avvonazii urokkoi da kluasan ulgopuolizii urokkoi. Ezimerkikse, vuvves 2022 Ven'al joga školas joga enzimässargen pietäh Paginat tärgies -urokkua. Sen piätiemat ollah kiini ristikanzan elaijan piäaspektois nygözes Ven’as.

Urokan kesto

Jan Amos Komenskoin sistieman mugah kluasanke monii čuassuloi peräkkäi ruadoi (siännön mugah nellässäh čuassuu) yksi opastai, häi iče kačoi, min verdu pidäy ruadua tiettylöin zaduačoinke. Jälles, jo vahnembien opastujien kačottuloinnu, školaniekoil pidi ruadua iččenäzesti nellässäh čuassuu.

Kat’a Ličova urokal školas

Akadiemizen da yliopiston gimnuazien regluamentan mugah urokat kestettih kaksi čuassuu, käytettih vuvven opastuslistua. Urokkoi juattih kodi- da školaurokkoih, kudamat omas puoles jagavuttih yksittäzih (opastajanke) da yhtehizih (eri-igäzien lapsienke, opastajien da johtokunnanke). Oldih sežo aigazet (eziurokat), kudamis vahnembi opastui toizes kluasaspäi (audiittoru) tarkasti, kui ollah valmehet opastujat da kirjutti tuloksii. Vuvvennu 1828 gimnuazien urokku kesti 90 minuuttua[12], vuvvennu 1865 — 60 minuuttua[13].

XX vuozisuan puolivälikse urokku-terminy siirdyi tarkoittamah opastusurokkoin aigua da rubei merkiččmäh niilöin kestuo. XXI vuozisual eri mualois ollah omat urokkoin kestämizen aijat:

  • Amierikan Yhtysvallat — 45—90 minuuttua (joga škola iče piättäy urokan kestämizes);
  • Francii — 55 minuutas 2 čuassussah (urokan kesto rippuu opastusainehes);
  • Kanuadu — 75 minuuttua;
  • Izrail'u — 90 minuuttua (2×45);
  • Indii — 35 minuuttua;
  • Kitai — 40 minuuttua;
  • Germuanii — 90 minuuttua (opastai voi loppie urokan 45 minuutan peräs);
  • Japounii — 45—50 minuuttua;
  • Suomi — urokan kestämine rippuu opastajas;
  • Ven'a — 40—45 minuuttua, alguškolas 30—35 minuuttua[4]. Pruazniekkoi vaste urokat voijah lyhendiä opastuslaitoksen piätöksen mugah. Siännön mugah nedälin aigah urokat algavutah tietyl aigua[3].

Gallerei

Huomavukset

  1. Сластенин В.А. Педагогика: Учеб. пособие для студ. высш. пед. учеб. заведений / В. А. Сластенин, И. Ф. Исаев, Е. Н. Шиянов; Под ред. В.А. Сластенина. — Издательский центр «Академия», 2000. — 576 с.
  2. Классно-урочное обучение: предшественники Я.А. Коменского - История педагогики и образования - Сидоров С.В. Сайт педагога-исследователя. si-sv.com. Kačondan päivymiäry: 15. syvyskuudu 2025.
  3. 1 2 Кто придумал учить уроки. Ян Амос Коменский: Человек, который подарил нам уроки 📚, Telegraph (22 elokuudu 2024). Kačondan päivymiäry: 15. syvyskuudu 2025.
  4. 1 2 Владимирович, Могилев Александр. Очевидное-невероятное: что такое школьный урок (20 ligakuudu 2017). Kačondan päivymiäry: 15. syvyskuudu 2025.
  5. Актуализация знаний, как этап современного урока. Kačondan päivymiäry: 15. syvyskuudu 2025. Arhiviiruittu 21. pakkaskuudu 2022
  6. Этап - первичное закрепление. Kačondan päivymiäry: 15. syvyskuudu 2025. Arhiviiruittu 28. kylmykuudu 2020
  7. Рефлексия как этап урока: виды, приемы, примеры. Kačondan päivymiäry: 15. syvyskuudu 2025. Arhiviiruittu 4. ligakuudu 2020
  8. Это формы, а не виды уроков. Семинар может проводиться и на уроке закрепления, и на уроке-проверке, равно как и конференция
  9. Об электронном учебнике / Департамент образования Москвы. — 2015. Arhiivukoupii 28 syvyskuudu 2018 Wayback Machine
  10. Как в других странах школы перешли на онлайн-обучение (рус.). Российская газета (12. pakkaskuudu 2021). Kačondan päivymiäry: 15. syvyskuudu 2025.
  11. Методическое пособие по созданию современного урока по ФГОС. Kačondan päivymiäry: 15. syvyskuudu 2025. Arhiviiruittu 21. pakkaskuudu 2022
  12. Такая продолжительность занятий характерна для ВУЗов и называется парой
  13. Саввина О.А., Марушкина И.А. Урок математики в дореволюционной средней школе. — М.: Инфра-М, 2013. — С. 18. — 80 с. — ISBN 978-5-16-006909-8.

Kirjalližus

  • Жеребило Т. В. Словарь лингвистических терминов. — Назрань: Пилигрим, 2010. — 485 с.
  • Саввина О. А., Марушкина И. А. Урок математики в дореволюционной средней школе. — М.: Инфра-М, 2013. — 80 с. — ISBN 978-5-16-006909-8.

Linkat