Gennadii Kuprijanov

On otettu Рувики-späi
Gennadii Nikolajevič Kuprijanov
КуприяновГ.Н.jpg
Флаг
1. Kogo Nevvostoliiton bol'ševiekkoin kommunistizen partien Karjalan alovehkomitietan enzimäine sekretari
kezäkuu 1938 — 24. sulakuudu 1940
Ielolii Ivanov Nikolai Ivanovič
Jatkai virgu otettih iäre
Флаг
Karjal-suomelazen socialistizen nevvostotazavallan Bol'ševiekkoin kommunistizen partien keskuskomitietan enzimäine sekretari
Флаг
26. sulakuudu 1940 — 25. pakkaskuudu 1950
Ielolii virgu perustettih
Jatkai Aleksandr Andrejevič Kondakov

Roindu 8.11.1905 (21.)
Rilo-kylä, Soligaličskoi ujezdu, Kostroman gubernii
Kuolendu 28. tuhukuudu 1979(1979-02-28)
Puškin, Leningruadan aloveh
Pandu muah
Lapset poigu Viktor, tyttäret Roza da Galina
Partii Kogo Nevvostoliiton bol'ševiekkoin kommunistine partii vuvves 1926 algajen
Oppiarvo histourientiedoloin kandiduattu (1950)[1]
Uskondo jumalanuskomatoi
Palkindot Leninan kunnivomerki Leninan kunnivomerki Орден Красного Знамени
Орден Трудового Красного Знамени Орден Отечественной войны I степени
Armii
Arvonimi generualu-majouru

Gennadii Nikolajevič Kuprijanov (ven. Генна́дий Никола́евич Куприя́нов; 21. kylmykuudu vuvvennu 1905, Rilo-kylä, Soligaličskoi ujezdu, Kostroman gubernii — 28. tuhukuudu vuvvennu 1979, Puškin, Leningruadan aloveh) on nevvostolaine poliitiekku, Kogo Nevvostoliiton kommunistizen partien Karjalan alovehkomitietan enzimäine sekretari (19381940), Karjal-suomelazen socialistizen nevvostotazavallan Bol'ševiekkoin kommunistizen partien keskuskomietietan enzimäine sekretari (1940—1950), generualu-majouru, Karjalan frontan Sodanevvoston ozanottai (1941—1945).

Eloskerdu

Kuprijanov oli roinnuhes köyhäh lapsekkahah muanruadajien pereheh. Kanzua myöte oli ven'alaine. Ylen hyvin opastui školas. Vuozinnu 19191925 ruadoi kirvesmiehenny. Vuvvennu 1920 yhtyi komsomolah. Armies oli ČONas. Vuozinnu 1925-1927 kävyi Kostroman gubernien nevvostolazen puolovehen školan luvendoloile. Vuvves 1926 kuului Kogo Nevvostoliiton bol'ševiekkoin kommunistizeh partieh.

Vuozinnu 19271929 ruadoi yhteiskundutiijon opastajannu Soligaličas 2. astien školas. Vuozinnu 19291931 oli Soligaličan piirikomitietan rahvahan opastuksen ozaston piälikönny. Vuozinnu 1931—1932 oli Bol'ševiekkoin kommunistizen partien agitacien da propagandan ozaston piälikönny[2].

Vuozinnu 19321935 oli Kogo Nevvostoliiton kommunistizen yliopiston opastujannu.

Vuozinnu 1935-1937 Kuprijanov oli Kogo Nevvostoliiton bol'ševiekkoin kommunistizen partien Dzeržinskoin piirikomitietan školien ozaston piälikönny Leningruadas, vuozinnu 1937—1938 — Kogo Nevvostoliiton bol'ševiekkoin kommunistizen partien Kuibiševan piirikomitietan toizennu, enzimäzenny sekretarinnu[3].

Kezäkuul 1938 Kuprijanovua vallittih Kogo Nevvostoliiton bol'ševiekkoin kommunistizen partien Karjalan alovehkomitietan enzimäzekse sekretarikse A. A. Ždanovan kehoitukses Stalinale. Syvyskuul vuvvennu 1938 partien alovehkomitietan enzimäzenny sekretarinnu häi rubei kuulumah "NKVD:n erillizeh kolmikkoh", kudai repressiiruičči Karjalan avtonoumizen socialistizen nevvostotazavallan 1819 kanzalastu. Sidä paiči "NKVD:n kolmikkoh kuulujannu" kezäkuus syvyskuussah vuvvennu 1938 allekirjutti piätöksen läs 500 hengen ammundah nähte[4].

Talvivoinan aigah ajeli frontale, autoi armiele jygielöis talviololois. Hänen kehoitukses talvikuul vuvvennu 1939 rodih Nevvostoliiton piätös Petroskoi — Suojärvi -raududorogan rakendamizes, sen piduhus oli 132 kilometrii. Raududorogu rakendettih 46 päiväs.

Karjal-suomelazen socialistizen nevvostotazavallan perustettuu Kuprijanov rodih Karjal-suomelazen socialistizen nevvostotazavallan Bol'ševiekkoin kommunistizen partien keskuskomietietan enzimäzekse sekretarikse. Partien XVIII konferensiel 20. tuhukuudu vuvvennu 1941 händy vallittih Kogo Nevvostoliiton Bol'ševiekkoin kommunistizen partien keskuskomitietan kandiduatakse[5]..

Suuri Ižänmualline voinu

Mustolaudu Petroskois Dzeržinskoin uuličal, 39.
Azetettih vuvvennu 2005, vuvvennu 2007 se otettih iäre.

Suuren Ižänmuallizen voinan allettuu Kuprijanov rubei kuulumah 7. armien Sodanevvostoh, 30. kezäkuudu vuvvennu 1941 hänele annettih briguadukomissuaran arvonimi. 23. elokuudu vuvvennu 1941 Kuprijanov on Karjalan frontan Sodanevvoston ozanottajannu. Elokuul vuvvennu 1941 Kuprijanovan pereh työttih evakkoh Novosibirskah.

1. ligakuudu vuvvennu 1942 Kuprijanovale annettih diviizienkomissuaran arvonimi. Jälles arvonimilöin kumuandua poliitiekkoih nähte 6. talvikuudu vuvvennu 1942 Kuprijanov rodih generualu-majourakse.

Suomen voiskien kriittizien hyökkävyksien aigah Kuprijanov käski ottua 9 tuhattu vintovhkua Baltiekku-Vienanmeren kanualan vardoiččijoil da andua net hävitysbataljonoile, kudamii oldih perustamas. Silloi sai luvan Stalinas ottua frontale iččeh vastuolližuos kiiniotettuloi luageriloispäi. Kuprijanov oli Karjal-suomelazen socialistizes nevvostotazavallas partizuanoin da peitollizen toimindan liikkehen erähii perustajii da ohjuajii (yhtes S. J. Veršininanke da Karjal-suomelazen socialistizen nevvostotazavallan Kommunistizen partien keskuskomitietan ohjailuozaston piälikön I. V. Vlasovanke)

Kuprijanov kävyi bojuloin kentile, oli kontuuzittu da ruanittu.

Vuvvennu 1944 jälles Karjal-suomelazen socialistizen nevvostotazavallan piäständiä oza Karjalan frontan piälikkölöis (generualu T. F. Štikov da muut) tahtoi ajua iäre Karjal-suomelazen socialistizen nevvostotazavallan kandurahvahii Siberih da Kazahstuanah da hävittiä tazavaldu.

Kuprijanov da Bol'ševiekkoin kommunistizen partien keskuskomitiettu kiirehel kerättih materjualoi karjal-suomelazen rahvahan urholližuos, kudamat sit annettih Stalinale.

Monien histourientutkijoin mugah juuri Kuprijanovan hyvyös ei roinnuh suurdu Karjalan kandurahvahien iäre ajandua vuvvennu 1944[6]. Dokumentoin tutkimine, kudamua pidi histourientiedoloin douhturi, professoru Jurii Vasiljev arhiivois, ozutti, ku versiele Nevvostoliiton pluanois Karjal-suomelazen socialistizen nevvostotazavallan kandurahvahien iäreajandas vuvvennu 1944 ei ole dokumentutovestuksii. Ainavonnu tovestuksennu on Kuprijanovan oma vuvven 1964 päivykirju. Kirjuttajan Oleg Tihonovan mielen mugah:

… kaikis tapahtumien eri ezittämizis Gennadii Nikolajevič Kuprijanov valličči iččeh nähte hyväksyttävembän da pättävembän versien

"Leningruadan dielo" da kiini otandu

Vuvvennu 1948 A. A. Ždanovan kuoltuu rodih repressiedy hänenke yhtesruadajien kohtah ("Leningruadan dielo"). Enimät heis ruattih Leningruadas. Net koskiettihes sit Kuprijanovahgi[7]. Syvyskuul vuvvennu 1949 Karjal-suomelazen socialistizen nevvostotazavallan Bol'ševiekkoin kommunistizen partien Keskuskomitietas pidi ruavon tarkastuksen Bol'ševiekkoin kommunistizen partien Keskuskomitiettu. Keskuskomitietan inspektoran Grigorii Kuznecovan kirjutuksen mugah Tazavallan kommunistizen partien keskuskomitiettu da G. N. Kuprijanov pengottih Kogo Nevvostoliiton bol'ševiekkoin kommunistizen partien piätösty hairahtuksien hävitändäs talovuon ohjuandas da partii-poliittizes ruavos, jatkettih omua ruaduo tazavallan johtos. Kuprijanovua viäritettih jogavuodizen pluanan täyttämättömyös talovuos da muatalovuos, pahua sluavua suannuzien ruadajien kannattamizes, kriitiekan ahtistamizes da kollegializes olemattomuos ruadajes. Erähii viäritändöi kannatti Karjal-suomelazen socialistizen nevvostotazavallan Bol'ševiekkoin kommunistizen partien keskuskomietietan toine sekretari Jurii Andropov[8].

Kuprijanov ajettih iäre virraspäi 10. pakkaskuudu vuvvennu 1950, ga toziazies vie vuvven 1949 lopus hänen täyzivaldažuot loppiettihes.

Kiiniotandu

Kevätkuun 15. päivänny vuvvennu 1950 Kuprijanovua otettih kiini da työttih Moskovan tyrmäh, kahten päivän peräs händy pandih Lefortovskoih tyrmäh, kus händy kyzeltih, perrettih da kiuzattih (tarkastussud'd'at — polkovniekku Gerasimov, majouru Motovkin). Kuprijanovua sendäh mainitah A. I. Solženicinan tutkimukses "Arhipelag Gulag". Solženicinan tiedoloin mugah tarkastettavannu olijal Kuprijanoval kiškottulois hambahis oli kui prostoloi, mugai kuldazii. Jälgimäzih Kuprijanovale annettih kvitansii, ku "ollah otettu tallele". Ga jälles tarkastussud'd'at ovvostettih da kvitansii otettih iäre.

Saman vuvven ligakuul tutkindo loppih, Kuprijanoval rodih korgevin kuritus, händy suudittih ammuttavakse, ga jälles ei ruvettu ambumah, ku Stalin siirdi erähäkse aigua Malenkovan vuadimuksen ammundas. Kuprijanovua sit pandih ammuttavien tyrmyhuoneheh. 17. pakkaskuudu vuvvennu 1952 Nevvostoliiton Korgeviman Suvvon Sodakolliegii viäritti Kuprijanovua Ven'an federatiivizen socialistizen nevvostotazavallan Kriminualukodeksan 58.-1"а", 58.-7, 58.-10 oza.2 da 58.-11 stattien mugah 25 vuvvekse luagerii da käskiettih ottua hänel kai omažus. Kiprijanovua ruttoh työttih Ihtinskoih luageriozastoh № 5 (Komin avtonoumine socialistine nevvostotazavaldu), ga jo heinykuul suvvonpiätös muutettih da Kuprijanovua käskiettih panna tyrmäh. Elokuun 18. päivänny sit, ku ei olluh nimittumua pohjua rikoksele enne mainittuloin stat't'ien mugah, tyrmäs olenduaigu lyhendettih 10 vuodessah da omažuttu ei ruvettu ottamah.

Akku Vera Vasiljevnua viäritettih, ku nimidä ei sanonuh ukon pahois ruadolois, häi oli tyrmäs Verhneural'skan politizol'uattoras. Vahnembat lapset Viktor da Roza työttih Džanbulah (Kazahskoi socialistine nevvostotazavaldu). Nuorembi tytär Gal’a työttih rahvahan vihollizien lapsien kolounieh. Keviäl vuvvennu 1953 perehel annettih luba tulla järilleh Leningruadah[9][10].

Reabilitacii

Stalinan kuoltuu Kuprijanovua armahtettih Nevvostoliiton Korgeviman Nevvoston Prezidiuman piätökses da hänes otettih iäre suudimine 18. pakkaskuudu vuvvennu 1956, 23. kevätkuudu vuvvennu 1956 händy piästettih tyrmäspäi da häi tuli järilleh Leningruadah.

Kuprijanovua reabilitiiruittih 31. heinykuudu vuvvennu 1957 da uvvessah otettih Nevvostoliiton Kommunistizeh partieh da annettih uvvessah generualu-majouru -arvonimei, hänele annettih järilleh palkindot da miärättih persounalline penzii nevvostolazen merkičyksenke[11].

Vuozinnu 1957—1959 Kuprijanov ruadoi dvorčoin da puustoloin johtajannu Puškinas, vuozinnu 19601965 oli lombardan johtajannu Leningruadan Petrogruadan piiris. Oli aktiivizennu veteruanoin da yhteiskunnallizes ruavos, julgai kaksi musteluloin kniigua da äijän kirjutustu keskusžurnualois[12].

Pereh

  • Enzimäine akkah — Vera Vasiljevna (roinnuhes vuvvennu 1905), molodoit erottih vuozien 1950 lopus. Lapset — poigah Viktor (roinnuhes 28.02.1928), tyttäret Roza (roinnuhes vuvvennu 1929) da Galina (roinnuhes vuvvennu 1938).
  • Toine akkah — Lidija Ivanovna (neissugunimi Dubinina), inženieru-rakendai.

Musto

21. kylmykuudu vuvvennu 2005 Gennadii Kuprijanovan 100-vuozipäiväkse Petroskois azetettih mustolaudu Ruskiel uuličal taloil № 2 (libo Dzeržinskoin uuličal taloil № 39)[13] kirjutuksenke: "Täs talois vuodessah 1950 eli Karjal-suomelazen socialistizen nevvostotazavallan tundiettu valdivomies Kuprijanov Gennadii Nikolajevič". Kahten vuvven peräs mustolaudu otettih iäre prokuratuuran piätöksen mugah[14].

Julgavot

  • Куприянов Г. Н. Карело-Финская Советская Социалистическая Республика. — М., Госполитиздат, 1949. — 132 с.
  • Куприянов Г. Н. От Баренцева моря до Ладоги. — Л.: Лениздат, 1972. — 376 с.
  • Куприянов Г. Н. За линией Карельского фронта. — Петрозаводск: Карелия, 1975. — 232 с. — 30 000 экз.
  • Куприянов Г.Свидетельствую [публ. Л. Куприяновой] // Звезда. 1989. № 3. С. 170—178.
Ezitelmät da otčotat
  • Отчётный доклад на I съезде КП(б) Карело-Финской ССР / Г. Н. Куприянов. — Петрозаводск: Госиздат Карело-Финской ССР, 1940. — 143 с.
  • Отчётный доклад на II съезде компартии (большевиков) Карело-Финской ССР о работе ЦК КП(б) КФССР. — Петрозаводск: Госиздат Карело-Финской ССР, 1949. — 143 с.

Palkindot

Kuprijanov on kahten Leninan kunnivomerkin (20.05.1940, 24.07.1948), Suuren Ižänmuallizen voinan I astien kunnivomerkin, Ruskien Flavun kunnivomerkin, Ruskien Ruadoflavun kunnivomerkin kavalieru, monien medaliloin suannuh.

Huomavukset

  1. Гордиенко А. А. Куприянов и его время. — Петрозаводск: ИД «Карелия», 2010. — 448 с.
  2. ГУ "Национальный архив РК". Обзор документов Национального архива Республики Карелия о жизни и деятельности Г.Н. Куприянова (неопр.). rkna.ru. Kačondan päivymiäry: 6. kevätkuudu 2025.
  3. Куприянов Геннадий Николаевич. pamyat-naroda.ru. Kačondan päivymiäry: 6. kevätkuudu 2025.
  4. Васильев Ю. А., Шепелев В. Н. Борьба политических элит в условиях позднего сталинизма. Карельский отголосок "Ленинградского дела" 1949—1950 гг. // Исторический архив. — 2016. — № 3. — С. 4.
  5. Авиационные часы генерала Куприянова. АУ РК «Информационное агентство «Республика Карелия». Kačondan päivymiäry: 6. kevätkuudu 2025.
  6. Бугай Н. Ф. Народы Украины в "Особой папке Сталина". — М., 2006. — С. 19—20.
  7. Arnold Beichman, Mikhail S. Bernstam. Andropov. New Challenge to the West. / Robert Conquest. — New York: Stein and Day, 1983. — С. 106—107. — 256 с. — ISBN 0-8128-2921-2.
  8. Arnold Beichman, Mikhail S. Bernstam. Andropov. New Challenge to the West. / Robert Conquest. — New York: Stein and Day, 1983. — С. 109. — 256 с. — ISBN 0-8128-2921-2.
  9. Свидетельствую - Воспоминания о ГУЛАГе и их авторы (неопр.). vgulage.name. Kačondan päivymiäry: 6. kevätkuudu 2025.
  10. 6.8. Письмо на волю (неопр.). vedlozero.ru. Kačondan päivymiäry: 6. kevätkuudu 2025.
  11. Бессмертный полк. Санкт-Петербург. Куприянов Генадий Николаевич (рус.). www.moypolk.ru. Kačondan päivymiäry: 6. kevätkuudu 2025.
  12. Куприянов и его время — KARELMEDIA (неопр.). karelmedia.ru. Kačondan päivymiäry: 6. kevätkuudu 2025.
  13. В Петрозаводске установили мемориальную доску Куприянову. Kačondan päivymiäry: 23. heinykuudu 2020. Arhiviiruittu 23. heinykuudu 2020
  14. Будет ли восстановлена памятная доска Геннадию Куприянову в Петрозаводске? Kačondan päivymiäry: 23. heinykuudu 2020. Arhiviiruittu 23. heinykuudu 2020

Kirjalližus

  • Народные избранники Карелии: Депутаты высших представительных органов власти СССР, РСФСР, РФ от Карелии и высших представительных органов власти Карелии, 1923—2006: справочник / авт.-сост. А. И. Бутвило. — Петрозаводск, 2006. — 320 с.
  • Гордиенко А. А. Куприянов и его время. — Петрозаводск: ИД "Карелия", 2010. — 448 с. ISBN 978-5-7545-1550-5

Linkat