Leninan lagevo
| Leninan lagevo | |
|---|---|
| Petroskoi | |
| 61°47′15″ с. ш. 34°21′52″ в. д.GЯO | |
| PIÄTIIJOT | |
| Linnu | Petroskoi |
| Piiri | Keskučču |
| Endizet nimet | Puolicirkulin lagevo, Cirkulin lagevo, Pyöryžy lagevo, Palanuon huonuksen lagevo, Pyöryžy lagevo, Pedrun lagevo, Nevvostolagevo, Vällyön lagevo, 25. Ligakuun Vuvven 1917 lagevo, 25. Ligakuun lagevo, Hallindolagevo, 25. Ligakuun lagevo |
| On nimitetty kunnivokse | Vladimir Iljič Lenin[d] |
| Ven'an Federacien kul'tuuruperindön objektu |
Leninan lagevo (ven. Площадь Ле́нина) on Petroskoin linnan keskučas olii lagevo Karl Marksan prospektan da F. Engel’san uuličan ristavukses.
Lagevo on ven’alazen muakunduklassicizman arhitektuurukogomus, histourien da arhitektuuran mustomerki federuallizen merkičyksenke.
Karjalan tazavallan kanzallizes muzeis ezil on lagevon histouriele omistettu alalline interaktiivine ozuttelu[1].
Petroskoin uuliččoin luvettelu.
Nimet
Enämbi kahtusadua vuottu kestänyön histourien aigah lagevon nimie vaihtettih moneh kerdah. Ihan allus sen nimi oli Pyöryžy lagevo. Sidä vie sanottih Cirkulin- libo Puolicirkulin lagevokse[2]. Moizet nimet lagevo sai sendäh, gu sil olijat rakendukset oldih nostettu cirkulin mugah, toizin sanojen lagevo oli pyörikönmuodoine. 29. kezäkuudu vuvvennu 1873 lagevon keskele azetettih Pedri I:n mustopačas, Pyöryžy (Puolicirkulin) lagevo nimi tuaste vaihtettih, se rodih Pedrun lagevokse''[3].
Ligakuun vallankumovuksen jälgeh linnan äijien uuliččoin nimii vaihtettih "nevvostolazikse". Enzimäi lagevol oli Nevvostolagevo-nimi, ga 23. ligakuudu vuvvennu 1918 se muutettih Vuvven 1917 ligakuun 25. päivän lagevo -nimeh[4]. Suuren Ižänmuallizen voinan aigua linnu valloitettih Suomen voiskat. Petroskoin enimien uuliččoin nimet vaihtettih. Linnan valloitukses olles lagevo sai Hallindolagevo-nimen. Linnan piästettyy, vuvvennu 1944, lagevole järilleh annettih endine nimi[4]. Vuvvennu 1960 sen nimi vaihtettih Leninan lagevokse ven’alazen da nevvostolazen poliitiekan, ligakuun vallankumovuksen johtajan da Nevvostoliiton perustajan 90-vuozipäivän kunnivokse[3].
Histourii
Lagevon histourii algavuu vuozinnu 1770, konzu Oniegan traktoruzavodan, a enne sidä Aleksandrovskoin tykkivalanduzavodan piälikkö Anikita Jarcov iče luadi pohjukuavat da zavodi Petroskoin slobodan keskučan rakendamistu, Anuksen gubernien tuliedu piälinnua[5].
Juuri sil aigua V. I. Baženovan opastujan moskovalazen arhitektoran Jelizvoi Nazarovan projektan mugah nostettih 8 kivisty hallindotaloidu "cirkulin mugah" (kuuzi erižeolijua kaksikerroksistu taloidu — kolmin lagevon mollembal puolel da kaksi ulgohuonustu) kansel’uarien da Aleksandrovskoin zavodoin toizih palvelutoimistoloin sijoittamizekse.
Vuvvennu 1788 lagevo uudehes kunnostettih siviiligubernuattoran Gavriil Deržavinan ehoitukses, sen tarkoituksennu oli gubernien laitoksien soittamine. Kunnostusprojektan luadi vuvvennu 1785 gubernien arhitektoru, Imperuattoran taidoakadiemien loppenuh Mihail Petrovič Kisel’nikov. Rakendusruadoloi johti vie eräs gubernien arhitektoru F’oudor Hristianovič Kramer[6]. Kuuzi kaheksas talois yhtistettih kahteh puolipyöräkköh. Vuvvennu 1858 yhten taloin pordahii (nygöine Karjalan tazavallan kul’tuuruministerstvu) čomendettih Aleksandrovskoin zavodal valettuloil leijonfiguuroil. Trapecienmuodozii ulgohuonuksii ei kunnostettu, net jiädih koskemattah. XIX vuozisuan allus lagevon taloit oldih tulipalolois äijäl kärzivynnyöt da häpistynnyzikse roinnuot.
Vuozinnu 1820—1830 ezile nostettih gubernien laitoksien muuttamistu Vitegran linnah. Anuksen gubernien linnoih verratunnu kaupputoimi sie oli äijiä kovaliikehellizembi. Muutandakse vie pidi nostua uuttu valdivorakendustu virrastopaikkoih niškoi, Petroskoil niidy jo oli Pyöryžäl lagevol. Tämän šeikan huomavoh ottajen halličus piätti jättiä hallindokeskus Petroskoil[4].
Vuvvennu 1830 Petroskoile tuli arhitektoru V. V. Tuhtarov. Gubernien arhitektoran virras olles häi äijän luadi lagevol häpistynnyzien taloloin endizeh kundoh elvyttämizekse. Piettih arhitektuururakendehien lujitanduruadoloi, srojittih kivitrotuarat, vardoiččiipertilöin da puolipyöräkönmuodozien rakenduksien yhtistäi aidu, jatkettih čuppu-ulgohuonukset, allettih syväintiloin muuttamistu. Meijän päivissäh säilyttih vuozinnu 1840 Tuhtarovan projektoin mugah luajitut pertilöin syväinpuolet.
Kunnostuksen jälgeh suvipuolen talois oldih gubernuattoran virgutilat, pohjazes — toimistot.
Vuvvennu 1873 lagevon keskele azetettih arhitektoru Ivan Šrederan Pedri I:n mustopačas, Petroskoin linnan perustajale. Nygöi pačas on Oniegujärven randupihal. Sinävuongi Pyöryžy lagevo nimitettih Pedrun lagevokse.
Ligakuun vallankumovuksen vuvvennu 1917 jälgeh lagevon nimi vaihtettih "Vuvven 1917 ligakuun 25. päivän lagevokse". Sen talolois toimittih Ruadajien, muanruadajien da ruskien armien deputuattoin nevvoston toimehpaniikomitiettu (Karjalan ruadokommuunu) da sen ozastot, rahvahan suudo, vallankumovustribunualu, valdivollizen bankan ozasto da vojennoi komissariattu.
Pedri I:n mustopačas riičittih, sen sijale 7. kylmykuudu vuvvennu 1933 nostettih mustopačas Leninale. Monumentan luadjannu oli yksi Nevvostoliiton johtavis kuvanvestäjis — M. G. Manizer (arhitektoru L. A. Iljin).
Petroskoin valloitusvuozinnu Suuren Ižänmuallizen voinan aigua lagevon talolois oli linnan da Päivännouzu-Karjalan suomelaine valloitushallindo, lagevo nimitettih Hallindolagevokse. Leninan mustopačas purrettih, sen alustale nostettih ammunduvehkeh.
Petroskoin linnas vihaniekan ajettuu mustopasas suadih endizeh kundoh endizele sijale. Vuvvennu 1960 25. Ligakuun lagevo nimitettih Leninan lagevokse.
Vuvvennu 1969 lagevol nostettih Tundemattoman saldatan kalmu -mustokompleksu Kunnivon Iguzen tulenke.
Vuozinnu 1990 lagevon suvizes talois avattih Karjalan kodialovehmuzei, pohjazes — Karjalan tazavallan Kul’tuuran da rahvaskunduyhtevyksien ministerstvu da Tazavallan Kanzallizien kul’tuuroin keskus.
Lagevon arhitektuurukogomus
Lagevol olijat taloit da huonukset
Leninan mustopačas
Vladimir Iljič Leninan mustopačas on Leninan lagevon keskikohtal. 18. heinykuudu vuvvennu 1930 Karjalan ammattiliiton nevvosto piätti paččahan nostamistu da denguvaroin keriämisty sen nostamizekse[7]. Projektu tilattih kuulužal nevvostolazel kuvanvestäjäl Matvei Genrihovič Manizeral, alustan luadi arhitektoru Lev Aleksandrovič Iljin. Mustopačas on lad’d’attu da kerätty nellästostu harmuas graniittumöhkälehes, kudamat louhittih GULAGan tyrmähotetut Oniegujärven Gol’ci-suarel[8]. Sen kogonaine paino ylittäy 140 tonnua, Leninan figuuran korgevus alustattah on 6,5 metrii, yhtes alustanke — 11 metrii. Se on suurimii mustopaččahii Karjalan tazavallan alovehel[7][8].
Mustopaččahan avuajazet piettih 7. kylmykuudu vuvvennu 1933 Ligakuun vallankumovuksen vuozipäiviä vaste[7]. Vestokuvan avuandan päivinny Ruskei Karjal -lehti ylbeillen kirjutti, gu mieros on vai kolme graniittumustomerkii, kudamis figuuru on kuvattu kaikkien yksittäzien kohtienke: Bismarkan mustopačas Berlinas, Vällyön pačas Njy-Jorkas da Leninan mustopačas Petroskoil.
Petroskoin suomelazien voiskien valloituksen aigah (1941—1944) Leninah figuuru riičittih, se äijäl mureni[7], tyhjendetyle alustale nostettih kikitettih 150-mm japounielaine gaubicu vuvven 1914 mallii[9], sidä mugaže tietäh Malli 38 -nimel. Linnan piästettyy mustopačas suatettih endizenkundozennu omale sijale Matvei Manizeran avul[7][8]. 16. kylmykuudu vuvvennu 1945 mustopačas avattih uvvessah[7]. Vuvvennu 1957 mustopačas kohendettih vie kerran[7].
Mustokompleksu
Velleskalmu da Tundemattoman saldatan kalmu Iguzen tulenke -mustokompleksu on lagevon liidehes. Se on Šokšun vagoinkarvazil kvarcittukivyzil piälystetty aloveh[10][11]. Lagevon reunal on poliruitus gabbro-diabazas luajittu mägyččykohtu, sen keskel on Piiterin Marsovo pellol palamah sytytetty Iguine tuli[10][11]. Tämä mägyččy yhtistäy alovehen pohjasozas olijan velleskalman suviozas olijan 60-tonnahizen graniittumöhkälehenke, sil on kaiverdus: "Urhomiehile, Ligakuun poijile, ket pandih oman hengen rahvahan ozan puoles, tämä mustopačas on azetettu"[11]. Mustokompleksas alah Oniegan traktoruzavodan puustossah mennäh graniitas luajitut piäpordahat[11].
Velleskalman kohtu luajittih Anuksen gubernien da Anuksen vojennoin vallankumovuskomitiettoin piätökses 1. heinykuudu vuvvennu 1919[11]. Tänne ollah pandu muah Ligakuun vallankumovusliikkehen da Rahvahallizen voinan aktiivizet ozanottajat, Karjalan avtonoumizen socialistizen nevvostotazavallan partien da valdivon kuulužat ruadajat[11]. Heijän kalmupaikkoin piäl ollah mustas kives luajitut mustopliitat. 8. oraskuudu vuvvennu 1969 tänne pandih muah Tundemattoman saldatan jiännökset, kudamat lövvettih Karhumäin piiris Erilammin lähäl[12]. 28. kezäkuudu vuvvennu 1969 Petroskoin vihaniekas piäständan 25-vuozipäivänny pruazniekkupivos avattih mustokompleksu Kunnivon Iguzen tulenke[10][11]. Projektan luadijat — arhitektoru Eduard F’odorovič Andrejev, Ernst Vladimirovič Voskresenskii, kuvanvestäjät Akulov Eduard Aleksandrovič da David'an Lydvig Karapetovič[10][11].
Vuvvennu 2011 piettih mustokompleksan kunnostusruadoloi, sen aigah vaihtettih kivipiälystys, luajittih kävelendytiet, uvvistettih pordahat, riputettih uvvet lamput.
Taloit da huonukset, mit ei olla lagevol, ga kuulutah lagevon kogomukseh
Gubernuattoran puusto
Gubernuattoran puusto on Engel’san, Gogol’an, Gercenan uuliččoin da Kiventagazen kujon rajoitetus linnannellikös gubernuattoran endizen taloin vieres (nygöi sie on Karjalan tazavallan kanzalline muzei, taloi № 1). Puusto rodih vuvvennu 1917 kahten yksittäzen savun yhtistettyy: kaivosdieloloin piälikön savun (XVIII vuozisuan loppupuoli) da Gubernuattoran savun (vuvvet 1840)[13]. Vuozis1930 lähtijen se on Pionieroin puusto. Sie oli kižapaviljonua, kirjasto, ammunduhuonustu, kezäkinoteatru, ilolaitehzualu da sportukentiä[13].
Vuozinnu 2002—2003 Petroskoin 300-vuozipäivän nimeh puusto kunnostettih: puuston keskuskujo oli piälystetty Šokšun vagoinkarvazel krarcital, Gercenan uulišan čuraspäi pandih valettu čugunaidu, azetettih uuttu pihafonarii da lauččua, Karjalan ven. Карельское землячество -yhtistyksen rahvas alustettih uvven kävelyskujon[14]. Puustole järilleh annettih sen histourielline nimi. Kunnostuksen aigua puuston keskučas 28. kezäkuudu vuvvennu 2003 pruazniekkupivos avattih mustopačas runoilijale da Anuksen gubernien enzimäzele gubernuattorale Gavriil Deržavinale[14][15][16]. Mustopačas on valettu bronzas Petrozavodskmaš -zavodal kuvanvestäjän Valter Soinin da arhitektoran Emil’ Kuldavletovan projektan mugah da azetettu ruskiele graniittualustale[15]. Deržavin on kuvattu täyzikazvozekse pruazniekkumundiiras[15]. Runoilijan käis on bumuagulistu. Deržavinan figuuran korgevus on 2,7 metrii, yhtes alustanke — 4,5 metrii[16].
Puustoh sydämehpiäzykohtan rinnal, kaivosdieloloin piälikön koilluo, on Karjalan valdivollizen kodialovehmuzein ozuttelualoveh, kudamas on Karjalan kaivostoimindan histourieh liittyjiä suurikogostu ezinehty (Aleksandrovskoin zavodal valetut ammunduvehkehien svolat, čugunraududorogan viiteh da muudugi)[17].
Kaivosdieloloin piälikön taloi
A. S. Jarcov iče varusti Petroskoin keskučan rakendamizen pohjukuavan, ičegi algai nostanduruadoloi. Enne händy Petroskoin slobodu oli Oniegujärven randupihal pitkin Neglinkajogie da Lohijogie. А. Jarcovan hyvyös linnas rodih keskučču Pyöryžän (Cirkulin) lagevon da piäuuliččoin kel[5].
Lagevo filatelies, numizmuatiekas da kuvailutaijos
Karjalan avtonoumizen socialistizen nevvostotazavallan perustamizen 50-merkivuvven kunnivokse piästettih vuvven 1970 nellän kopeikan arvoine Halličuksen taloi Petroskoil -poštumarku Avtonoumizien nevvostotazavaldoin 50-vuozipäiväkse -sarjaspäi (Nevvostoliiton poštukarkoin katalougu [Marka-vuitinomistai yhtistys] № 3900). Sil on kuva yhtes Leninan lagevon talolois, sego Karjalan avtonoumizen socialistizen nevvostotazavallan gerbu da karjalaine ornuamentu. Poštumarkan kuvan luadii on taidoilii J. Kosorukov. Painosmiäry on 5 miljounua kappalehtu.
Lagevon taloin № 2 kuva on hobjazes 3-rubl'ahizes Pyöryžän lagevon kogomus, Petroskoin linnu -musturaududengas vuvven 2000 Ven'an arhitektuurumustomerkit -sarjaspäi, dengu on valmistettu 925. hobjan miärän segasulattehes (kallehen metallan massu on 31,1 grammua)[18]. Hobjudengan kiändöpuoles Petroskoin hallindotaloin ližäkse on Pedrun mustopaččahan, Pyöryžän lagevon kuavan da rauduverkorešotkan kohokuvat[18]. Hobjudengan painosmiäry on 7,5 tuhattu palua[18].
Lagevo on Karjalan gruafiekan da ymbäristökuvuajan Aleksei Avdiševan kuvis, net ollah tallel Karjalan tazavallan taidomuzeis: "Leninan lagevo" (vuozi 1958), sil on kuvattu piäpordahikko endizeh guberniihalličukseh (taloi № 2) da yhtennimine mualavus samua vuottu, kuduas on kuvattu Leninan pačas[19].
Transportu
Lagevo on aiga tärgei linnan liikkehen solmikohtu. Ga sih huolimattah nigo avtoubussoin, nigo trolleibussoin liikehty lagevol ei ole[20][21]. Yhteiskunnallizen transportan lähimäzet azetuskohtat ollah 360 da 420 metrin piäs lagevon keskučas Leninan prospektal[22]. Pohjolan hotelin lähäl olijan azetuskohtan kauti transportu kävyy Oniegujärven randupihah päi. Sih azetutah trolleibussumaršruutan № 1 trolleibusat, kuduat ielleh ajetah Joventagazen da Nouzeman piirilöih päi (Kemin uuliččassah) da trolleibussumaršruutan № 6 trolleibusat Nouzeman piirih (Laivanrakendajien uuliččassah), sego 11 avtoubussumaršruuttua[20][21]. Ozutteluzualu -azetuskohtan kauti transportan liikeh on järjestetty raududoroguazemah päi, sih azetutah trolleibussumaršruutan № 1 Perevalka- da Drevl’ankapiirilöih kävyjät trolleibusat da trolleibussumaršruutan № 4 Kukoinmäile kävyjät trolleibusat, sego 11 avtoubussumaršruuttua[20][21].
Avtoubussuliikkehen histourii lagevol algavuu vuvves 1927, konzu linnas järjestettih enzimäine siännölline avtoubussumaršruuttu[23]. Se lähti Gost’upihas, meni Karl Marksan prospektua, Fridrih Engel’san (Leninan lagevon kauti), Leninan uuliččoi, Enzimäzen Oraskuun piätiedy myö da piätyi raududoroguazemalluo (nygöine Gruuzu-Petroskoi-azetuskohtu)[23]. Vuozien 1980 loppupuolel lagevon kauti kulgi kaksi avtoubussumaršruuttua[24]. Vuvven 1991 lopus Petroskoin avtolaitoksen 1126 mašinparkan huonos tilas olendua mollembii maršruuttoi ei roinnuh[25].
Linnan (Linnan päivy) da kogo Ven’an (Suuren Voiton päivy, Keviän da ruavon päivy) pruazniekoinnu Leninan lagevol (kuigi toizil linnan keskusuuličoil da lagevoloil) pietäh kul’tuuru- da vesseldystapahtumua, sikse aigua liikeh lagevuo myö tavan mugah keskustetah (kuigi linnan toizis kohtis)[26].
Gallerei
Nägöala lagevole Karjalan tazavallan kanzallizes muzeispäi.
Huomavukset
- ↑ В Карелии открыли выставку об истории одной из старейших площадей Петрозаводска (рус.). ТАСС (13. kevätkuudu 2020). Kačondan päivymiäry: 2. kylmykuudu 2025. Arhiviiruittu 24. sulakuudu 2020
- ↑ Карельский государственный краеведческий музей. Улицы и площади старого Петрозаводска / Ред. А.М.Жульников. — Петрозаводск: Издательство «Скандинавия», 2003. — С. 8—14. — 500 экз. — ISBN 5948040208.
- ↑ 1 2 Архитектурный ансамбль Круглой площади. Карельский государственный краеведческий музей. Kačondan päivymiäry: 2. kylmykuudu 2025. Arhiviiruittu 9. syvyskuudu 2011
- ↑ 1 2 3 С. Н. Филимончик, М. Л. Гольденберг. История Петрозаводска: Учебное пособие / Худ. Т.В.Лалиашвили. — Петрозаводск: Карелия, 2003. — 5 000 экз. — ISBN 5754508301.
- ↑ 1 2 Карелия официальная. Ярцов А. С. Kačondan päivymiäry: 2. kylmykuudu 2025. Arhiviiruittu originualaspäi 1. tuhukuudu 2013
- ↑ Ициксон Е. Е., ЗАО Проектный институт «Карелпроект». «Василий Тухтаров — Олонецкий губернский архитектор. Формулярный список 1860 года о службе В. В. Тухтарова с комментариями». Kačondan päivymiäry: 2. kylmykuudu 2025. Arhiviiruittu 21. syvyskuudu 2016
- ↑ 1 2 3 4 5 6 7 Объект культурного наследия № 1010004000 // Реестр объектов культурного наследия Викигида.
- ↑ 1 2 3 Памятник В. И. Ленину. Петрозаводский туристский портал. Kačondan päivymiäry: 2. kylmykuudu 2025. Arhiviiruittu originualaspäi 24. elokuudu 2010
- ↑ Sotahistoriallenen aikakauskirja (suo.) (pdf) (1991). Kačondan päivymiäry: 2. kylmykuudu 2025. Arhiviiruittu 24. syvyskuudu 2015
- ↑ 1 2 3 4 Е. Е. Ициксон. Братская могила и могила Неизвестного солдата с Вечным огнём славы. Карелия Официальная. Kačondan päivymiäry: 2. kylmykuudu 2025. Arhiviiruittu originualaspäi 4. kevätkuudu 2016
- ↑ 1 2 3 4 5 6 7 8 Братская могила и могила Неизвестного солдата с Вечным огнём славы к 40-летию со дня открытия. Национальная библиотека Республики Карелия. Kačondan päivymiäry: 2. kylmykuudu 2025. Arhiviiruittu 23. tuhukuudu 2014
- ↑ Мемориальный комплекс: "Братская могила и Могила Неизвестного солдата с Вечным огнём Славы" (июнь 1919г., 8 мая 1969г.). Памятники Карелии. Kačondan päivymiäry: 2. kylmykuudu 2025. Arhiviiruittu originualaspäi 31. oraskuudu 2009
- ↑ 1 2 Е. Е. Ициксон. Парки города Петрозаводска (рус.). webcitation.org. Kačondan päivymiäry: 2. kylmykuudu 2025.
- ↑ 1 2 В дни празднования 300-летия Петрозаводска открылся после реконструкции Губернаторский сад. Карелия Официальная. Kačondan päivymiäry: 2. kylmykuudu 2025. Arhiviiruittu 4. kevätkuudu 2016
- ↑ 1 2 3 Памятник Державину. Петрозаводский туристский портал. Kačondan päivymiäry: 2. kylmykuudu 2025. Arhiviiruittu originualaspäi 18. sulakuudu 2013 (Kačondan päivymiäry: 30 talvikuudu 2010)
- ↑ 1 2 Памятник Державину. Чудеса России. Kačondan päivymiäry: 2. kylmykuudu 2025. Arhiviiruittu 13. talvikuudu 2010
- ↑ Общая информация о музее. Карельский государственный краеведческий музей. Kačondan päivymiäry: 2. kylmykuudu 2025. Arhiviiruittu 4. sulakuudu 2011
- ↑ 1 2 3 ЦБ 1 ноября выпускает памятные монеты, посвященные архитектуре и флоту. Kačondan päivymiäry: 2. kylmykuudu 2025.
- ↑ Алексей Авдышев. Городской пейзаж в произведениях карельских художников. Kačondan päivymiäry: 2. kylmykuudu 2025. Arhiviiruittu 15. sulakuudu 2012
- ↑ 1 2 3 Маршруты движения троллейбусов. ПМУП «Городской транспорт». Kačondan päivymiäry: 2. kylmykuudu 2025. Arhiviiruittu 10. kylmykuudu 2012
- ↑ 1 2 3 Общая схема маршрутов автобусов. Петрозаводск транспортный. Kačondan päivymiäry: 2. kylmykuudu 2025. Arhiviiruittu 26. kylmykuudu 2010
- ↑ Измерения осуществлялись с помощью сервиса Яндекс. Карты
- ↑ 1 2 История общественного транспорта города Петрозаводска. Часть I. Национальный архив Республики Карелия. Kačondan päivymiäry: 2. kylmykuudu 2025. Arhiviiruittu 20. elokuudu 2011
- ↑ История общественного транспорта города Петрозаводска. Часть III. Национальный архив Республики Карелия. Kačondan päivymiäry: 2. kylmykuudu 2025. Arhiviiruittu 17. kezäkuudu 2012
- ↑ История общественного транспорта города Петрозаводска. Часть IV (рус.). Kačondan päivymiäry: 2. kylmykuudu 2025.
- ↑ Объявление о временном запрещении движения транспорта. Сайт администрации Петрозаводского городского округа. Kačondan päivymiäry: 2. kylmykuudu 2025. Arhiviiruittu originualaspäi 5. kevätkuudu 2012
Kirjalližus
- Соломонов А. Р. Площадь 25 Октября. — Петрозаводск, 1959.
- Карелия: энциклопедия: в 3 т / гл. ред. А. Ф. Титов. — Петрозаводск: ИД «ПетроПресс», 2009. — Т. 2. — С. 115—464. — ISBN 978-5-8430-0125-4.
- Гнедовский Б. Возникновение и развитие ансамбля площади имени 25 октября в Петрозаводске // Архитектура СССР. — М.: Гос. изд. лит. по строительству и архитектуре, 1954. — № 8. — С. 33—35.
- Камни, танки, брусчатка, Сенькин. Как создавали мемориал «Могила неизвестного солдата с Вечным огнем Славы». karelia.news (27. kezäkuudu 2019). Kačondan päivymiäry: 2. kylmykuudu 2025. Arhiviiruittu 19. syvyskuudu 2020
Linkat
- История круглой площади (рус.).
- Площадь, которая «спасла» столицу (рус.).Arhiivukoupii 4 kevätkuudu 2016 Wayback Machine
- Кордегардии на Круглой площади: с 1775 года и до наших дней (рус.).
- Петрозаводский туристский портал. Ансамбль площади Ленина (рус.).
