Ivan Tornev
| Иван Петрович Торнев | |
|---|---|
| | |
| Roindupäivy | 27. ligakuudu 1916 |
| Roindukohtu | Nuamoilu, Petroskoin ujezdu, Anuksen gubernii; nygöi Onieganrannikon piiri,Karjalan tazavaldu |
| Kuolendupäivy | 27. tuhukuudu 1945 (28 vuottu) |
| Kuolendukohtu | Rumiinii |
| Kuulundu |
|
| Palvelun vuvvet | 1938—1940, 1941—1945 |
| Arvonimi | vahnembi |
| Torat/voinat |
Nevvostoliitto-suomelaine voinu vuozinnu 1939—1940, Suuri Ižänmualline voinu |
| Palkindot | |
Ivan Petrovič Tornev (27. ligakuudu 1916 — 27. tuhukuudu 1945) on 2. Ukrainan frontan 6. tankuarmien 5. mehaniziiruitun joukon 2. mehaniziiruitun ozaston piälikkö, vahnembi, Nevvostoliiton urhomies, Leninan kunnivomerkil da Kuldaine tiähti -medalil palkittu.
Aigazet vuvvet
Oli roinnuhes 27. ligakuudu vuvvennu 1916 Nuamoilan kyläs (nygözes Karjalan tazavallan Onieganrannikon piiris) lapsekkahas perehes. Oli karjalaine. Loppi viizi kluassua. Nuorete ruadoi muankyndäjänny, traktoristannu Puadenen lespromhouzas. Sit eli Petroskois, ruadoi raudusepänny.
Ruskies Armies sluuži vuozinnu 1938-1940 Leningruadan sodaokrugan inženierusap'ouruvoiskis, seržantannu otti ozua Talvivoinah.
Jälles armiedu tuli järilleh Petroskoih, ruadoi Petroskoin avtoparkan raudusepänny.
Uvvessah sai kučun Ruskieh Armieh 24. kezäkuudu vuvvennu 1941 Karjalan avtonoumizen socialistizen nevvostotazavallan Petroskoin linnan sodokomissariuatas, händy työttih 7. armien 71. ammundudiviizieh. Vojuičči Karjalan frontan Suojärven da Petroskoin čural, händy ruanittih bojus Suolusmäin lähäl.
Jälles gospitalii Ivan Tornev vojuičči Luodeh-, Päivänlasku- da 2. Ukrainan frontal. Vuvvennu 1944 vahnemban virras sluuži 2. Ukrainan frontan 6. tankuarmien 5. mehaniziiruitun korpusan 2. mehaniziiruitus joukos, oli ozaston piälikönny.
Vahnembi Ivan Tornev erinomah ozutti iččie Dnestr-joven hurual rannal olijan Mogilev-Podol'skii-linnan, erähän Ukrainan Vinnickoin alovehen piirikeskuksen, piästämizes kevätkuul vuvvennu 1944. Linnua lähestyjes Serbi-kylän lähäl bataljounu vastai nacistoin kovan vastustuksen. Joga kaivattu haudu, joga kodi pidi ottua rynnäköl. Tankoin jälles Tornevan ozasto hyökkävyi kylän keskuččah. Vihollizien keskes olles rohkei ozaston piälikkö hävitti kymmene nacistua.
Huondeksel 20. kevätkuudu vuvvennu 1944 algavui Dnestran otandu. Artilierien ammundan jälles enzimäzenny joven keskele soudi pieni lauttu, kudamal meluajannu oli Ivan Tornev. Häi lujah melai vihollizen randah päi. Melai kaikkien nähten, hänel pidi ottua iččeh jälles artilierien ammundua vihollizen säilynyzien ammundutarbehien ammundutuli. Häi piäzi randassah da rubei ambumah avtomuataspäi, peitteli taganpäi soudajii dovariššoi. Hyvän pozicien suaduu Tornev oman ozastonke hävitti vihollizen nelli ammundukohtua da andoi kogo ozastole piästä Dnestras poikki vastustajes mondu vihollizen hyökkävysty poikkimenon aigah.
Nevvostoliiton Korgeviman Nevvoston Prezidiuman käskys 13. syvyskuudu vuvvennu 1944 johtokunnan tehtävien kunnollizes tyätändäs germuanielazii valloittajii vastah, rohkevuos da urholližuos vahnembale Ivan Petrovič Tornevale annettih Nevvostoliiton urhomies -arvonimi, annettih Leninan kunnivomerki da Ruskei Tiähti -medali.
Sygyzyl vuvvennu 1944 Rumiinien piäständybojulois Tornev oli pahasti ruanittu. 27. pakkaskuudu vuvvennu 1945 häi kuoli gospitalis. On pandu muah nevvostolazien saldattoin velleskalmah Rumiinien piälinnas Buharestas.
Palkindot da arvonimet
- Leninan kunnivomerki;
- Kuldaine Tiähti -medali;
- Karjalan tazavallan kunnivokanzalaine -arvonimi (kuoltuu, vuvvennu 2025)[1].
Pereh
Tuatto — P'otr Prokopjevič Tornev (kuoli vuvvennu 1937), muamo — Jevdokija Ignatjeva Torneva (kuoli vuvvennu 1942). Vellet — Il'l'u, Vaslei da Johor — kuoltih Suuren Ižänmuallizen voinan bojulois. Sizär — Anastasija.
Oli naizis.
Musto
- Urhomiehen mustokse on azetettu mustolavvat Nuamoilas kois, kus oli roinnuhes Tornev, da Petroskois Kazarmu-uuličal taloil № 19, kus häi eli voinua vaste.
- Sen nimi on annettu Petroskoin erähäle uuličale.
- I. P. Tornevan portriettu, kui toizien Karjalan 28 Nevvostoliiton urhomiehen portrietat, on Nevvostoliiton urhomiehien gallereis, kudai avattih vuvvennu 1977 Karjalan piälinnas Petroskois Antikazen da Ruskien uuličan lohkol.
Kirjalližus
- Герои земли советской. — Петрозаводск: Карельское книжное издательство, 1968. — С. 317-324. — 367 с. — 20 000 экз.
Linkat
- Ivan Tornev (рус.). Muan urhomiehet -verkosivusto.
- Из наградного листа.
- ↑ Уроженцам и жителям Карелии – Героям Советского Союза – присвоены звания Почетных граждан республики (рус.). Официальный интернет-портал Республики Карелия. Kačondan päivymiäry: 20. elokuudu 2026.
- Rodivunnuot 27. ligakuudu
- Rodivunnuot vuvvennu 1916
- Persounat kirjaimikon mugah
- Rodivunnuot Petroskoin ujezdas
- Rodivunnuot Onieganrannikon piiris
- Kuolluot 27. tuhukuudu
- Kuolluot vuvvennu 1945
- Kuolluot Rumiinies
- Nevvostoliiton urhomiehet
- Leninan kunnivomerkin kavalierat
- Karjalan tazavallan kunnivokanzalazet
- Nevvostoliitto-suomelazen voinan ozanottajat (1939—1940)
- Suuren Ižänmuallizen voinan tankistat
- Buharestas muah pandut